Stratigraafia

Stratigraafia termin pärineb ladinakeelsest sõnast stratum (kiht) ja kreekakeelsest sõnast graphia (kirjeldus). Selle eesmärgiks on esitada kivimkihtide ruumilist levikut ja omavahelisi suhteid sh. läbi ajalise järgnevuse.

Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise (Murphy & Salvador, 2000) litostratigraafilise klassifikatsiooni järgi on ametlikuks lähteüksuseks kihistu. Kihistu aluseks on kivimi litoloogia, mis on seotud piirkonna geoloogilise arenguga. Skeemidel on toodud välja nende vanuseline arvestus eesliite ja indeksi numbri järgi, vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud ladestu nime lühendile ja selles kokkulepitud ladestike järgnevusele (nt 1, 2, 3, 4) vanemast nooremani (Geoloogiline ajaskaala, 2020).

Eestis levivad ladestud on Ediacara (E), Kambrium (Cm), Ordoviitsium (O), Silur (S), Devon (D) ja Kvaternaar (Q). Iga ladestu üksuste ajalist kestust ja mahtu on võimalik jälgida Eesti Stratigraafia Komisjoni (ESK) kodulehel jagatud publitseeritud tööde alusel loodud stratigraafilistelt skeemidelt.

Teenistuse igapäevases töös lähtume kivimiliste üksuste liigestamisel EGT stratigraafilistest skeemidest. Need skeemid erinevad paaris kohas ESK viidatud versioonidest. Vanuseliselt on nihkes Kesk- ja Ülem-Devoni kontakt, EGT skeemilt puudub Nurmekunna kihistu, mis on võrdsustatud Raikküla kihistuga ja lisandunud on hetkel veel publitseerimata Kroodi kihtkond, mis hõlmab endas Ediacara kihistuid (Gdovi, Kotlini, Voronka).

Viited

Eesti Stratigraafia KomisjonMurphy, M. A., Salvador, A., 2000. „Rahvusvaheline stratigraafia juhis“

Lühendatud versioon, tõlkinud M. Rubel, redigeerinud I. Sibul, Originaal: M. A. Murphy and A. Salvador (eds.). International Stratigraphic Guide. Abbreviated version. Episodes, . . ., 2000, pp. . . . .