Põlevkivikaevanduste kuivana hoidmine põhjustab põhjaveekihtide survepinna langust kaevandusi ümbritseval alal. Pika aja jooksul toimunud vee sügavamatest kihtidest välja pumpamise mõjud võivad avalduda maapinnalähedastes veekihtides ja seeläbi kahjustada piirkonna ökosüsteemide senist toimimist. Kaitsealadest on Ojamaa kaevandusele lähimad Arvila sihtkaitsevöönd ja Ratva raba sihtkaitsevööndid. Neist kahest on veerežiimi muutuste suhtes tundlikum Ratva raba. Arvila piiranguvööndis leviv kõdusoomets põhjaveetasemete muutuste suhtes nii tundlik ei ole. Ojamaa kaevanduse põhjaveeseire keskendubki nimetatud looduskaitsealade veerežiimi jälgimisele. Põhjavee vaatluspunktid asuvad Arvila ja Ratva raba looduskaitseliste alade vahetus läheduses. Lisaks seiratakse Ratva rabas asuvates vaatluspunktides soosetete veekihti ja selle all paiknevat mineraalpinnase veekihti.
Seire üheks eesmärgiks on varakult avastada vee kaevandustest välja pumpamise mõju, mis veekeskkonna muutuste näol võiks tekitada probleeme läheduses asuvate ökosüsteemide toimimisele. Ümbruskonna põhjavee ja ökosüsteemide muutused avalduksid esmalt põhjavee dünaamikas, mitte vee keemilises koostises. Siiski on ka põhjaveekihtide ja soosetete veekihi keemilist koostist ettevaatavalt jälgitud sealt regulaarselt proove võttes. Seire teiseks eesmärgiks on luua piirkonna põhjavee keskkonda usaldusväärselt imiteeriv põhjaveemudel ja täiendada seda jooksvalt kaevanduste edasiliikumisest ning seiretulemustest lisanduvate andmetega. Kaasajastatud põhjaveemudel on tööriistaks, mis võimaldab läbi mängida kaevandamise erinevaid arengustrateegiaid ning prognoosida nende mõju veekeskkonnale. Kümnes seirepunktis jälgitakse piirkonna pinnaveekogude vee keemilist koostist ning vooluhulki. Kraavide vooluhulkade mõõtmine aitab täpsustada põhjaveemudeli parameetreid ja tõsta selle usaldusväärsust.
Kontakt
Madis Osjamets
Vanemgeoloog
Viimati uuendatud 22.03.2023
