Roosna-Alliku pilootjaam

Soojusenergia hind

Maasoojusenergia andis ca 63% soojusenergiast võrreldes eelneva 2023/2024. a kaugkütte vajadusest. Keskmine hind oli ligikaudu 102 EUR/MWh, ületades piirkonna kooskõlastatud kaugküttehinda 70,8 EUR/MWh. See on 44% kallim. Antud katsejaama rajamiskulud on olnud kõrged. Kui aga vaadata eraldi maasoojusenergia otsekulu, siis sel juhul oli hind 51 EUR/MWh, mis on 28% odavam kaugkütte hinnast. Üldiselt kulud põlevkiviõlile asendusid valdavalt kuludega elektrile, seejuures aga ligikaudu 2000 eurot vähem kulus soojusenergia saamiseks kahe kütteperioodi võrdluses. .

Otsekulu hind sõltub peamiselt elektrihinnast, süsteemi kasutegurist ja tootmise nutikast juhtimisest vastavalt elektri hinnale aga ka küttevajadusele (temperatuurid trassi). See võib vastavalt süsteemi efektiivsusest ja elektriga seotud hinnamuutustest ajas olla varieeruv.

Toodetud maasoojuseenergia ja tarbitud elektrienergia ning kasutegur

Roosna-Alliku maasoojusenergia pilootjaamas toodeti 2024.a oktoober - 2025.a aprill keskmiselt 74 MWh soojusenergiat kuus ja seejuures tarbiti keskmiselt 28 MWh elektrienergiat. Kokku ligikaudu 434 MWh soojusenergiat (oktoober-märts andmed). Kasutegur jäi vahemikku 2,6 kuni 3,4 ja keskmiselt oli COP 3,2. 
Maasoojusenergia andis ca 63% soojusenergiat võrreldes eelneva aasta (2023/2024) kaugkütte vajadusest.

Jaam on töötanud 2024/2025.a kütteperioodi vältel erinevatel režiimidel ja on toimunud mitmeid seisakuid, süsteemi seadistusi ja muudatusi sh ringluspumba vahetus 2024.a detsembris, mistõttu esialgsed saadud tulemused võivad järgnevatel perioodidel olla erinevad. Samuti ehitati 2025.a novembris ringi põlevkiviõlikatla ja maasoojuspumba küttesüsteemi trassid kahe küttesüsteemi koostoime tagamiseks.

Maasoojusenergia tootmise otsekulu ja kaugkütte tarbijahind

Roosna-Alliku maasoojusenergia tootmise otsekulu oli möödunud kütteperioodil 51 EUR/MWh, mis on piirkonna kooskõlastatud kaugküttehinnast 70,8 EUR/MWh madalam. Kuu keskmine Nordpool elektrihind oli kõrgeim veebruaris ning seetõttu oli ka maasoojusenergia keskmine hind kõrgem, tõustes 61 EUR/MWh-ni. Kogu perioodi vältel oli maasoojusenergia otsekulu hind madalam kui kaugkütte hind. Kui lisada investeeringukuludeks arvestatud 51 EUR/MWh, siis kogukulu 104 EUR/MWh ületab kooskõlastatud kaugkütte hinda.

Otsekulu arvutamisel on arvesse võetud elektrienergia hind koos võrgutasude ja taastuvenergia tasuga ning ja soojuspumba ja ringluspumpade elektritarve. Tulemused on esitatud ilma käibemaksuta.

Keskmine soojusvõimsus

Roosna-Alliku keskmine summaarne soojusvõimsus oli vahemikus 100–120 kW. Pilootjaam töötab kokku nelja puurauguga, seega ühe puuraugu kohta annab süsteem 25–30 kW soojusenergiat ning ühe puuraugu meetri kohta keskmiselt 50–60 W/m.

Vähenenud põlevkiviõli kogus kahe kütteperioodi võrdluses

Roosna-Alliku katlamaja põlevkiviõli ostukogused on 2024–2025 kütteperioodil märkimisväärselt vähenenud võrreldes eelneva aastaga. Igas võrreldud kuus on õlikulu langenud kaks kuni neli korda. Kütteperioodi peale kokku on ca 50 tonni põlevkiviõli vähem kasutanud s.o ligikaudu 150 tonni CO₂ kütte perioodi kohta. Lisaks CO₂-le eraldub põlevkiviõli kasutamisel ka teisi heitmeid, nagu vääveldioksiid (SO₂), lämmastikoksiidid (NO_x) ja tahked osakesed, mille kogused sõltuvad kütuse kvaliteedist ja katlamaja tehnoloogiast. Põlevkiviõli kasutamise vähenemine võib olla seotud 2024-2025.a talve keskmine välistemperatuur oli tavapärasest kõrgem.

Elektrienergia tarbimise muutus

Vähenenud kulud põlevkiviõlile on asendunud valdavalt elektrikuluga: 2023 okt - 2024 märts elektri tarve oli 12,5 MWh, 2024 okt - 2025 märts 177 MWh, millest maasoojuspump tarbis 158 MWh. Varasema tarbimise põhjal moodustab täna 90% elektrikulust maasoojuspump ja ülejäänud muu elektritarbimine sh õlikatlaga seotud tarbimine. Kuigi maasoojuspump on tõstnud elektritarbimst, siis seetõttu väheneb fossiilkütuse kasutus põlevkiviõli osas.

Toodetud maasoojusenergia ja ostetud põlevkiviõlist saadud energia

Maasoojusenergia pilootjaama rajamine on keskmiselt vähendanud põlevkiviõlist saadud energia tarbimist ning ligikaudu 63% kogu toodetud soojusenergiast saadi maasoojusest. Keskmiselt toodeti 74 MWh/kuus maasoojusenergiat.