Taludevahe pilootjaam

Maasoojusenergia hind

Esimese kütteperioodi põhjal on arvestatud maasoojusenergia hind: tootmise otsekulu ja investeeringukulu summana (EUR/MWh), kus investeeringukulu kajastab pilootjaamade rajamiskulude jaotust toodetud soojusenergia ühiku kohta. Tulemused on ilma käibemaksuta.

Maasoojusenergia andis katsejaama esimesel 2024/2025.a tööaastal ca 77% kortermaja kütte vajadusest ja keskmine hind oli ligikaudu 78 EUR/MWh, püsides alla piirkonna kooskõlastatud kaugküttehinna 113,5 EUR/MWh. See on ligikaudu 31% odavam. Maasoojusenergia on andnud küttekulude kokkuhoiu ligikaudu 15 tuhande euro ulatuses, gaasienergia soetamiseks maksti 42% vähem, samas kulud elektrile kasvasid 38%.

Otsekulu hind sõltub peamiselt elektrihinnast, süsteemi kasutegurist ja tootmise nutikast juhtimisest vastavalt elektri hinnale aga ka küttevajadusele (temperatuurid trassi). See võib vastavalt süsteemi efektiivsusest ja elektriga seotud hinnamuutustest ajas olla varieeruv.

Toodetud maasoojuseenergia ja tarbitud elektrienergia ning kasutegur

Taludevahe jaam on töötanud stabiilselt ja tõhusalt kogu kütteperioodi vältel: kuus toodeti keskmiselt 40 MWh soojusenergiat ja seejuures tarbiti keskmiselt 11 MWh elektrienergiat, 2024 okt - 2025 mai on maasoojuspump tootnud kokku 340 MWh soojusenergiat Kasutegur jäi vahemikku 3,3 kuni 4,5 ja kõrgeim kasutegur saavutati 2025.a aprillis (COP 4,5). Keskmine kasutegur (COP-Coeficent of Performance) väljendab mitu ühikut soojusenergiat saadakse ühe osa elektrienergia kasutamisel - mida kõrgem on väärtus, seda rohkem saab ühiku elektrienergia kohta soojusenergiat. 
Maasoojusenergia andis 2024/2025.a ca 77% kortermaja kütte vajadusest.

Maasoojusenergia tootmise otsekulu ja kaugkütte tarbijahind

Maasoojusenergia tootmiskulude kujunemisel on keskne roll soojuspumpade kasuteguril ja süsteemi elektritarbimisel. Tootmise omahinna määrab peamiselt kasutatud elektrienergia kogus ja elektrihind. Alljärgnev graafik esitleb Taludevahe 116 maasoojusenergia tootmise otsekulu piirkonna kooskõlastatud kaugküttehinna võrdluses (113,5 EUR/MWh), lisaks on toodud kuu keskmine Nordpool elektrihind. Otsekulu arvutamisel on arvesse võetud elektrienergia hind koos võrgutasude ja taastuvenergia tasuga ning ja soojuspumba ja ringluspumba elektritarve. Tulemused on esitatud ilma käibemaksuta.

Maasoojusenergia tootmise otsekulu on olnud kogu perioodil allpool kaugkütte tarbijahinna. Kuigi elektrihind on olnud muutlik, saavutades 2025.a veebruaris kõrgtaseme 151 EUR/MWh ning tõstes maasoojuse tootmise otsekulu 78 EUR/MWh-ni, oli keskmine hind 46 EUR/MWh, ning jäi kogu perioodi vältel madalamaks kui kaugkütte hind. Kui lisada investeeringukuludeks arvestatud 32 EUR/MWh, siis kogukulu 78 EUR/MWh jääb samuti alla kaugkütte hinna.

Toodetud maasoojuseenergia ja ostetud maagaasienergia kogus

Taludevahe pilootjaamas on alates maasoojusenergia tootmisest ligikaudu 210 MWh vähem ostetud maagaasi, mis annab üheltpoolt keskkonnahoiu ja vähenenud on heitmete maht, kuid seejuures andnud ka soodsama hinnaga maasoojusenergia. Allolev graafik võrdleb 2023/2024. aasta ostetud maagaasil põhinevat soojusenergia kogust ja 2024/2025. aastal toodetud maasoojusenergia ja ostetud energia kogust MWh-s.

Võrreldes varasema aastaga on ostetava energia maht oluliselt väiksem ja maasoojusenergia andis 2024/2025.a ca 77% kortermaja kütte vajadusest.

1.5 Keskmine soojusvõimsus

Taludevahe 116 pilootjaam on üldiselt töötanud stabiilselt keskmise soojusvõimsusega 46 kW. Mis annab 500 m sügava puuraugu ühe meetri kohta soojustootlikkuse 90-100 W/m. Taludevahe asukoht sai valitud eeldades, et Naissaare rabakivi massiiv on suurema soojustootlikkusega kui meie enamus aluskorra kivimitest.