Käimasolevad projektid
Varustuskindluse uuringud
Eesti Geoloogiateenistus uurib Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade levikut, kaevandamist ja kasutamise varustuskindlust. Aruanne valmib 2026. aasta I kvartali lõpuks.
Üldgeoloogilised uurimistööd
Eesti Geoloogiateenistus teeb üldgeoloogilisi uurimistöid Rapla, Pärnu, Lääne- ja Ida-Viru maakonnas.
Ülevaade Eesti ehitusmaavaradest
Eesti aluspõhja ehitusmaavarad on tekkinud peamiselt Vara-Paleosoikumi eal. Neid aluspõhja kivimeid ja setendeid katvates Kvaternaari ladestu setetes paiknevad aga kruusamaardlad ning enamik liiva- ja savimaardlaid.
Sügavamal paiknevatest kristalse aluskorra kivimitest on maavarana arvele võetud üks maardla – Maardu aluskorra ehituskivi Harjumaal.
Eesti kõige kvaliteetsem ehituspaekivi on Väo kihistu lubjakivi, mille avamusala levib lääne-idasuunaliselt Põhja-Eestis. Tähtsamad Väo kihistu lubjakivimaardlad on Harku, Väo, Maardu, Jägala ja Kunda.
Liiv ja kruus on Eestis laialdaselt kasutatavad ehitusmaavarad, mille maardlad paiknevad suhteliselt ühtlaselt kõikjal Eestis. Samas võivad nii liiva kui ka kruusa kvaliteedinäitajad maardlates oluliselt erineda ja isegi ka ühe maardla piires. Tähtsamad liiva- ja kruusamaardlad on Tallinna-Saku, Kuusalu, Huntaugu, Pannjärve, Kose-Risti, Partsi jt.
Savi kaevandatakse Eestis viimastel aastatel vähesel määral, põhiliselt kasutatakse tsemendisavi ja keraamilist savi. Tähtsamad savimaardlad on Aseri ja Kunda.
Maavarade säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine on määratletud maapõueseaduses.
Ehitusmaavaradele esitatavad nõuded nii nagu ka nõuded kõikidele teistele maavaradele on kehtestatud maapõue seadusese alusel keskkonnaministri määrusega nr 52.
Eestis kaevandatavad ja kasutatavad ehitusmaavarad
-
Karbonaatkivimid (tuntud rahvapäraselt ka kui paekivi ehk paas) on kivimi magneesiumi sisalduse alusel klassifitseeritud kas lubjakiviks või dolokiviks.
Lubjakivi on moodustunud Ordoviitsiumi ja Siluri, harvem Devoni ajastul settinud lubimudast (CaCO₃ sisaldus kivimis >50%).
Dolokivi on peamiselt moodustunud lubjakivi hilisemal dolomiidistumisel magneesiumi täiendava sissekande arvel (CaMg(CO₃)₂ sisaldus kivimis >50%).
- Liiv ja kruus on geneetiliselt tihedalt seotud purdsetendid, mis peamiselt on moodustunud Kvaternaari ja vähemal määral Devoni ajastul.
Liiv on peeneteraline purdsete, mis põhiliselt koosneb kristalsete kivimite murenemisel moodustunud kvartsi ja päevakivi mineraalidest.
Kruus on jämepurdsete, mis koosneb tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest. - Savi on Kvaternaari ja Kambriumi ajastul tekkinud kõige peeneteralisem purdsetend, mis koosneb põhiliselt savimineraalidest (kohati võib sisaldada aleuriitset materjali ja peenliiva).
EGT-s valminud ehitusmaavarade varustuskindluse aruanded
EGT-s valminud üldgeoloogilise uurimistöö aruanded
Kasulikud lingid
Kontakt
Janne Tamm
Vanemgeoloog
