Käimasolevad projektid
Eesti Geoloogiateenistus uurib Jõgevamaa ehitusmaavarade levikut, kaevandamist ja kasutamise varustuskindlust. Aruanne valmib 30.11.2027.
Eesti ehitusmaavarade teke ja levik
Eesti kristalse aluskorra kivimitest on maavarana arvele võetud üks maardla – Maardu aluskorra ehituskivi Harjumaal.
Aluspõhja ehitusmaavarad on tekkinud peamiselt Vara-Paleosoikumi eal.
Karbonaatkivimid (tuntud rahvapäraselt ka kui paekivi ehk paas) on kivimi magneesiumi sisalduse alusel klassifitseeritud kas lubjakiviks või dolokiviks.
Lubjakivi on moodustunud Ordoviitsiumi ja Siluri, harvem Devoni ajastul settinud lubimudast (CaCO₃ sisaldus kivimis >50%). Eesti kõige kvaliteetsem ehituspaekivi on Väo kihistu lubjakivi, mille avamus levib lääne-idasuunaliselt Põhja-Eestis. Tähtsamad Väo kihistu lubjakivist koosnevad maardlad on Harku, Väo, Maardu, Jägala ja Kunda.
Dolokivi on peamiselt moodustunud lubjakivi hilisemal dolomiidistumisel magneesiumi täiendava sissekande arvel (CaMg(CO₃)₂ sisaldus kivimis >50%).
Aluspõhja kivimitel lasuvad Kvaternaari ladestu setted, mis moodustavad kruusamaardlaid ning enamiku liiva- ja savimaardlatest.
Liiv ja kruus on geneetiliselt tihedalt seotud purdsetendid, mis peamiselt on moodustunud Kvaternaari ja vähemal määral Devoni ajastul. Liiv ja kruus on Eestis laialdaselt kasutatavad ehitusmaavarad, mille maardlad paiknevad suhteliselt ühtlaselt kõikjal Eestis. Samas võivad nii liiva kui ka kruusa ehituslikud omadused maardlates oluliselt erineda, ka isegi ühe maardla piires. Tähtsamad liiva- ja kruusamaardlad on Tallinna-Saku, Kuusalu, Huntaugu, Pannjärve, Kose-Risti, Partsi jt.
Liiv on peeneteraline purdsete, mis põhiliselt koosneb kristalsete kivimite murenemisel moodustunud kvartsi ja päevakivi mineraalidest.
Kruus on jämepurdsete, mis koosneb tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest.
- Savi on Kvaternaari ja Kambriumi ajastul tekkinud kõige peeneteralisem purdsetend, mis koosneb põhiliselt savimineraalidest (kohati võib sisaldada aleuriitset materjali ja peenliiva). Savi kaevandatakse Eestis praegu vähesel määral, põhiliselt kasutatakse tsemendisavi ja keraamilist savi. Tähtsamad savimaardlad on Aseri ja Kunda.
Ehitusmaavarade kaevandamine
Maavarade arvele võtmine ja kaevandamine ning maapõue kasutamine laiemalt on sätestatud maapõueseaduses. Ehitusmaavaradele esitatavad nõuded nii nagu ka nõuded kõikidele teistele maavaradele on kehtestatud maapõue seaduse alusel määrusega nr 52.
Ehitusmaavarade üldgeoloogilised uurimistööd alates aastast 2018 (EGT)
| Harjumaa maavarade teemaplaneeringu üldgeoloogilise uurimistöö aruanne | K. Leben | 2024 |
| Aruandesse on koondatud Harjumaa maavarade teemaplaneeringu puurimistööde puuraukude kirjeldused ja pildid ning laboratoorsete analüüside ja mõõtmiste tulemused. Tulemuste analüüsi alusel on esitatud uuritud alade karbonaatsete ehitusmaavarade perspektiivi hinnang ning soovitused edasisteks uuringuteks. | ||
| Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas | J. Tamm, S. Liivamägi, H. Bauert, S. Hade, T. Kaasik, V. Kattai | 2018 |
| Uurimistöös on tehtud analüüs olemasoleva Harju maakonna ehitusmaavarade andmestiku kohta ning esitatud hinnang Harjumaa ehitusmaavarade ressursi kaevandamise ja kasutamise võimalustele (sh territoriaalmeres) ning varustuskindlusele aastani 2030 ja perspektiiviga aastani 2050. Hinnang tugineb riigi huvist lähtuvale ehitusmaavarade kasutamise vajadusele. | ||
| Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Järva maakonnas | J. Tamm, K. Leben, S. Liivamägi, H. Kuivkaev | 2023 |
| Uurimistöös on analüüsitud Järva maakonna ehitusmaavarade andmeid ning töö tulemuste põhjal on antud hinnang maakonna ehitusmaavarade ressursi kaevandamise ja kasutamise võimaluste ning varustuskindluse kohta aastani 2030 ja pikema perspektiiviga aastani 2050. Uurimistöö lähtematerjaliks on EGT-s ja kuni aastani 2018 Eesti Geoloogiakeskuses tehtud geoloogilise kaardistamise andmed ning Geoloogiafondis arvele võetud geoloogiliste uuringute ja uurimistööde aruanded, samuti maavarade registri andmed koos maavaravarude koondbilanssidega. | ||
| Kesk-Eesti puurimisprojekti aruanne | J. Nezdoli, M. Kabel, K. Leben, M. Männik, S. Nirgi, K. Suuroja, S. Tarros | 2022 |
| Aruandesse on koondatud EGT 2021. aasta Kesk-Eesti puurimisprojekti puursüdamike kirjeldused ja pildid, geofüüsikalise sondeerimise, pumpamiskatsete ning laboratoorsete analüüside ja mõõtmiste tulemused. Kesk-Eesti puurimistööde eesmärk oli koguda alusinfot geoloogiliseks ja hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks mõõtkavas 1:50 000 ning Järva maakonna karbonaatsete ehitusmaavarade varustuskindluse analüüsimiseks. | ||
| Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Lääne- ja Ida-Viru maakonnas | J. Tamm, K. Leben, K. Kansi, H. Kuivkaev | 2026 |
| Uurimistöös on antud hinnang ehitusmaavarade levikule, kaevandamisele ning kasutamise varustuskindlusele Lääne- ja Ida-Viru maakonnas. Maavarade registri järgi on Virumaal arvele võetud viis ehitusmaavara: lubjakivi, dolokivi, liiv, kruus ja savi. Aruandes on kirjeldatud ehitusmaavarade maardlaid, mäeeraldisi ja uuringuruume. Samuti on antud ülevaade maakondade geoloogilisest ehitusest, pöörates tähelepanu eelkõige maardlate geoloogilisele läbilõikele ja arvele võetud maavara moodustavate kivimite ning setete ehituslikele omadustele. Nende andmete põhjal on võimalik väljaspool maardlaid välja eraldada ehitusmaavarade prognoos- ja levialasid, kasutades selleks geoloogilise kaardistamise ja üldgeoloogiliste uurimistööde andmeid. | ||
| Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö | S. Liivamägi, K. Leben, K. Kansi, J. Tamm, M. Zinatullina | 2025 |
| Üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk oli täiendada Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu alusandmestiku. Uurimistöö käigus võeti kivimite ja setete proove 16-st uuringupunktist. | ||
| Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu üldgeoloogiline uurimistöö | K. Leben, J. Tamm, S. Liivamägi, K. Kansi | 2025 |
| Üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk oli koguda täiendavat infot maavaraks sobiva paekivi, liiva ja kruusa leviku ning kvaliteedi kohta. Täpsustati geoloogilisteks uuringuteks ja kaevandamiseks sobivaid alasid. Kivimite ja setete proove võeti 26-st uuringupunktist. Uurimistöö tehti Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu jaoks. | ||
| Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas | J. Tamm, S. Liivamägi, T. Kaasik, H. Bauert, H. Kuivkaev, T. Pärn | 2020 |
| Ehitusmaavaradest leidub Rapla maakonnas Ordoviitsiumi ja Siluri ajastul tekkinud lubja- ja dolokivi ning Kvaternaari liiva, kruusa ja savi. Töö eesmärk oli anda ülevaade Rapla maakonna ehitusmaavarade ressursist ning nende kasutamisest, hinnates olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. | ||
| Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas | J. Tamm, S. Liivamägi, T. Pärn, H. Bauert, H. Kuivkaev | 2020 |
| Ehitusmaavaradest leidub Pärnu maakonnas Siluri ajastul tekkinud paekivi; Kvaternaari ajastu liiva, kruusa ja savi ning Devoni savi. Töö eesmärk oli anda ülevaade Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressursist ning nende kasutamisest, hinnates olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. | ||
Kontakt
Janne Tamm
Vanemgeoloog
