Eesti Geoloogiateenistus on alates 2018. a tegelenud fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringutega. Uuringu esimeses etapis tegeleti peamiselt ajalooliste andmete korrastamise ja kontrollimisega. Teises etapis aastatel 2023-2026 keskenduti Kunda lähedal laiendatud Aru-Lõuna alal Eesti fosforiidi väärindamise võimaluste ning majandusliku potentsiaali uurimisele. Samuti oli teises etapis tähelepanu all hüdrogeoloogilised uuringud ning laiemalt võimaliku kaevandamise ja väärindamisega seotud keskkonnamõjud.
Tutvu tervikaruandega Eesti Geoloogiafondis: "Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring", J. Purga jt, 2026.
Kokkuvõttes saab teise etapi uuringu tulemuste põhjal kinnitada, et Eesti fosforiidist on võimalik toota kõrge kvaliteediga tooteid, kui olemasolevaid tööstuslikke tehnoloogiaid kohandada meie fosforiidi eripäradele. Samas näitas uuring, et tootmis- ja investeeringukulud on märkimisväärsed ning seetõttu ei ole nende toodete tootmine laiendatud Aru-Lõuna uuringualal ega sarnastes tingimustes praeguses turuolukorras majanduslikult põhjendatud.
Seega tuleb käsitleda fosforiiti laiendatud Aru-Lõuna uuringualal ja sarnastes tingimustes strateegilise varuna, mille kasutuselevõtt sellisel moel ei ole praegu majanduslikult otstarbekas, aga mille kasutamine võib turuseisu või geopoliitilise olukorra muutudes osutuda põhjendatuks.
Eestis paiknevad teadaolevalt ühed Euroopa suurimad fosforiidivarud. Lisaks fosforile sisaldab Eesti fosforiit ka haruldasi muldmetalle, mis on nii digi- ja rohepöörde kui ka kaitsetööstuse jaoks keskse tähtsusega.
Aastatel 2020-2022 teostas Eesti Geoloogiateenistus fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu, mille põhifookuses olid ajaloolised andmed. Projekti peamine eesmärk oli hinnata fosforiidi ja kaasnevate ressursside majandusliku potentsiaali ning valmistada ette materjalid jätku-uuringuteks. Töö käigus digiteeriti vanad fosforiidi uuringute aruanded, mille põhjal loodi andmebaas, mis sisaldab üle 6000 puuraugu ja üle 21 000 keemilise analüüsi. Loodud andmebaasi põhjal koostati fosforiidi ruumimudel Toolse ja Rakvere maardlatest. Ajalooliste andmete valideerimiseks puuriti ka 37 uut puurauku Toolse, Rakvere ja Aseri maardlate ümbruses. Saadud puursüdamikke analüüsiti põhjalikult erinevate geokeemiliste ja -tehniliste meetoditega. Saadud tulemustest võib järeldada, et ajalooliste andmete kvaliteet on üldiselt hea. Ootuspäraselt on näha, et piirkondades, kus varasemalt oli puuritud vähem puurauke või maavarade lasundi paksus ja/või kvaliteet muutlik, on erinevused suuremad. Haruldaste muldmetallide sisaldused olid Rakvere maardlas 200-300 g/t ja Toolse maardlas 300-400 g/t. Toolse maardla puhul on oodata rikastamise käigus haruldaste muldmetallide sisalduse suurenemist umbes 1200-1300 g/t-ni. Tuginedes loodud andmestikule, teostati ruumianalüüs, et leida võimalikud perspektiivsed uuringualad järgnevateks uuringuteks. Alade valiku kriteeriumideks olid eelkõige geoloogilise varu suurus ja kvaliteet, kuid samuti võeti arvesse asukohta asustatud piirkondade suhtes ning esialgseid hinnanguid keskkonnamõju osas. Kolmele alale arvutati esialgsed kaevandamise ja rikastamise ühikhinnad koostöös TalTech’iga ning hinnati kaevandamise mõju põhjaveele. Lisaks piiritleti kolm täiendavat ala, mille puhul oli peamisteks kriteeriumiteks minimaalne eramaade osakaal, tehes seejuures kompromissi varude suuruses ja kvaliteedis. Uuringu tulemused on aruannetena leitavad geoloogiafondist. Analüüsi tulemusena leiti, et tõenäoliselt on väiksemad tehnoloogilised riskid ja sotsiaalsed vastuolud laiendatud Aru-Lõuna alal, mis suures osas kattub olemasoleva Aru-Lõuna lubjakivi karjääriga. Selle ala üheks nõrkuseks on aga suhteliselt väiksem varu kogus.
Varasemad Eesti Geoloogiateenistuse poolt teostatud uuringud lõid tugeva baasi fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringutega detailsemaks minna. Vabariigi Valitsuse juures tegutsev Teadus- ja Arendusnõukogu otsustas 2022. aasta sügisel toetada geoloogiateenistuse edasisi teadus-arendusuuringuid 6,1 miljoni euroga. Aastatel 2023-2026 toimunud uuringute eesmärgiks oli saada täpsem ülevaade Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside majanduslikust potentsiaalist ning elu- ja looduskeskkonna mõjudest. Sooviti leida vastuseid küsimustele, kuidas on tehnoloogiliselt võimalik eraldada fosforiidist haruldasi muldmetalle ning mustast kildast vanaadiumit ja milliseid lõpptooteid on fosforist otstarbekas toota. Tehnoloogiliste uuringute käigus kaardistati tekkivaid keskkonnamõjusid ning hinnati majanduslikku perspektiivi, samuti teostati ka parima tehnoloogia skaleerimise katsetused. Kuna fosforiidi väärindamine on otseselt sõltuv lähtematerjali omadustest, analüüsiti detailselt Aru-Lõuna uuringualal leviva fosforiidilasundi mäetehnilisi ja geokeemilisi omadusi. Samuti täiendati hüdrogeoloogilist mudelit, mille abil on võimalik täpsemalt hinnata võimaliku kaevandamise mõju põhjaveele.
Tehtud tööd
Andmete korrastamine
Eesti Geoloogiateenistus digitaliseeris ja valideeris perioodil 1950-1980 fosforiidiuuringute käigus kogutud stratigraafia andmestiku ning geokeemiliste ja füüsikalis-mehaaniliste analüüside tulemused ning koondas need andmebaasi. Andmebaas sisaldab:
- enam kui 6000 puuraugu andmeid;
- 21 000 fosforianalüüsi;
- ja 4500 graptoliitargilliidi analüüsi tulemust.
Üldgeoloogilised uuringud
Varasemaid teadmisi arvesse võttes puuriti uusi puurauke fosforiidikihindisse Aseri, Toolse ja Rakvere maardlas, eesmärgiga koguda uudset infot nii fosfori kui ka kaasnevate kriitiliste ressursside leviku kohta.
Uuringuload
Ruumimudeli arendamine
Vanu uuringutulemusi ja tänapäevaseid andmeid ühendades koostas EGT fosforiidimaardlate geoloogilise ruumi mudeli. Selle mudeli abil on võimalik modelleerida fosforiidi ja graptoliitargilliidi kihindite levikut ning arvutada kasulike ja kahjulike komponentide sisaldused ja kogused soovitud aladel.
Rikastamine ja väärindamine
Eraldi uurimist vajavad Eestis leviva fosforiidi ja graptoliitargilliidi sobivus fosfori ja haruldaste muldmetallide toormena ning töötlemistehnoloogiad nende maavarade väärindamiseks. 2023. a kevadeni toetas uuringuid ressursside väärindamisele suunatud teadus- ja arendustegevuse (ResTA) projekt ResTA23, mida on kajastatud ka EGT seriaalis "Eesti maapõue uuringud".
Majanduslik potentsiaal
Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu II etapi üks peamisi eesmärke oli saada täpsem ülevaade Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside majanduslikust potentsiaalist ning elu- ja looduskeskkonna mõjudest. Tehnoloogiliste uuringute käigus kaardistati tekkivaid keskkonnamõjusid ning hinnati majanduslikku perspektiivi, samuti teostati ka parima tehnoloogia skaleerimise katsetused.
Keskkonnamõjude uurimine
Väga oluline oli saada uuringute käigus rohkem infot selle kohta, millised on fosforiidi ja kaasnevate ressursside võimaliku väärindamise ning kaevandamise mõju piirkonna elu- ja looduskeskkonnale. Hüdrogeoloogiliste uuringute käigus paigaldati mõõteseadmed jõgedesse ja rajati uusi seirekaeve ning neist kogutud info abil täiendati piirkonna hüdrogeoloogilist mudelit. See võimaldas täpsemalt hinnata võimaliku kaevandamise ja väärindamise mõju põhjaveele Aru-Lõuna uuringualal.
Publikatsioonid
Kontakt
Lauri Joosu
Vanemgeoloog
Viimati uuendatud 28.06.2026
