Tutvu valminud aruandega Eesti Geoloogiafondi infosüsteemis.
Järva maakonna ehitusmaavarad
-
Karbonaatkivimid, mis moodustavad maardlaid, on tekkinud Ordoviitsiumi ja Siluri ajastul. Maavarana on arvele võetud ehituslubjakivi ja -dolokivi, täitelubjakivi, viimistlusdolokivi ning tehnoloogiline lubjakivi ja dolokivi.
Suurima tehnoloogilise ja ehituslubjakivi varuga maardla on Karinu, kus kaevandatakse kõige rohkem tehnoloogilist lubjakivi. Eivere maardlas on arvel põhiliselt täitelubjakivi.
Ehitusdolokivi maardlaid on maakonnas kokku kolm, neist suurima aktiivse tarbevaru kogusega on Kareda maardla, kus on ka ainuke mäeeraldis ja kaevandatakse ehitusdolokivi.
- Liiva- ja kruusamaardlates on arvele võetud nii ehitus- ja täiteliiva varu kui ka ehituskruusa ja täitekruusa varu. Olulisemad ehitusliiva maardlad on Liivamäe ja Neitla ning kruusamaardlatest Liivaku ja Karude.
- Savimaardlaid on kaks: Türi ja Väätsa maardla, mõlemas on arvel keraamilise savi varu. Väätsa maardlas on ka mäeeraldis – Väätsa savikarjäär.
Lähteülesanne
Järva maakonnas on arvele võetud viis ehitusmaavara: lubjakivi, dolokivi, liiv, kruus ja savi. Hinnang antakse nende levikule, kaevandamisele ja kasutamisele Järva maakonnas.
Töö vajadus tuleneb ehitusmaavarade suurenenud tarbimisest ja sellega kaasnevatest probleemidest, mille lahendamine vajab riiklikku regulatsiooni. Näiteks riigile kuuluva taristu ehituse varustamine vajalikus koguses ja kvaliteedis täitematerjalidega, arvestades majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt (tolm, müra, masinate heitmed, fossiilsete kütuste kasutamine) otstarbekat veokaugust. Praegu süveneb pidevalt maavarana arvele võetud ehitustoorme puudujääk.
Töö eesmärk on anda ülevaade Järva maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnata praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldada ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. Ehitusmaavarade käsitlemisel lähtutakse riigi huvist ning loodus-, majandus- ja sotsiaalse keskkonna tingimustest. Samaaegselt ehitusmaavarade säästliku kaevandamise ja optimaalse kasutamise planeerimisega tuleb vähendada kaasnevat negatiivset mõju keskkonnale.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (edaspidi Maapõuepoliitika) võeti vastu Riigikogus 06.06.2017. Selle dokumendi järgi uuritakse ja kasutatakse maapõue ning seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades seejuures sotsiaalseid, majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte.
Töö eesmärk tuleneb eespool kirjeldatud Maapõuepoliitika visioonist, mille elluviimiseks on vaja ülevaadet ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest ja varustuskindlusest, et maavarasid kasutataks kooskõlas riigi huviga ning keskkonna suhtes säästlikult ja jätkusuutlikult.
Tööks vajalikud algandmed ehitusmaavarade maardlate, mäeeraldiste, kaevandamismahtude, geoloogiliste uuringute ja nende taotluste ning kaevandamisloa taotluste kohta võetakse keskkonnaregistri maardlate nimistust. Ressursi leviku ja kaevandamisvõimaluste kirjeldamiseks, maavara kvaliteedi hindamiseks ning varustuskindluse arvutamiseks kasutatakse täiendavalt Eesti Geoloogiateenistuse geoloogiafondi materjale (aruanded, kaardid jm faktiline materjal) ja geoloogilise kaardistamise andmeid. Vajadusel hangitakse kivimite omaduste määramiseks täiendavaid puursüdamikke.
Riigi vajadust ehitusmaavarade järele hinnatakse Transpordiameti (endise Maanteeameti) tellitud uuringu Uuendatud Teehoiukava aastateks 2020–2030 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud ning Tehnilise Järelevalve Ameti tellitud Rail Balticu uuringu Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlus (tõenäoliselt on vaja käsitleda maakonna lääneosa kruusa-ja liivamaardlaid) lõpparuande ning Transpordiameti aastani 2030 tehtud prognoosi alusel.
Töö käigus antakse hinnang ehitusmaavaradele ja koostatakse aruanne Järva maakonna kohta. Aruanne koosneb maakonna ehitusmaavarade (lubjakivi, dolokivi, savi, liiv ja kruus) maardlate, mäeeraldiste ning nende perspektiivalade andmete tabelitest, digitaalsest kaardist ja kirjeldavast tekstist. Lisaks on aruandes andmed maavarade kaevandamise mahtude, geoloogiliste uuringute ning nende taotluste ja kaevandamisloa taotluste kohta, mis on vajalikud varustuskindluse arvutamiseks ja hinnangu andmiseks nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.
Aruandes analüüsitakse maakonna varustuskindlust ehitusmaavaradega detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050, arvestades seejuures maakonna asustustihedust, looduskaitselisi ja kultuurilisi väärtusi, ehitusmaterjali kvaliteedinõudeid, perspektiivalasid uute potentsiaalsete maardlatena ning ehitus- ja kaevandamisjäätmete ning aheraine ja põlevkivituha taaskasutamise võimalusi.
Töö: Järva maakonna ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine
Aruande tähtaeg 2022. a lõpp
Järva maakonna ehitusmaavarade kaevandamis- ja kasutamisvõimalused ning varustuskindlus on ära hinnatud kuni aastani 2030 ja perspektiiviga kuni 2050. Digitaalne kaart annab ülevaate maardlatest, uuringualadest, mäeeraldistest, uuringu- ja kaevandamisloa taotlustest, perspektiivaladest ning erinevatest piirangutest (looduskaitseobjektid, kultuuriobjektid, olemasolev ja planeeritav taristu, asustus jne). See info teavitab avalikkust aegsasti ehitusmaavarade kaevandamise vajalikkusest ja võimalikust planeerimisest. Töö tulemus annab riigile vajaliku teabe, mille alusel saab otsustada ehitusmaavarade kaevandamise lubade andmise ning täiendavate geoloogiliste uuringute vajaduse üle.
Samuti annab töö vajaliku info selle kohta, kuidas võimalikult suures mahus kasutada lammutus- ja kaevandamisjäätmeid (eelkõige aherainet) ja põlevkivituhka, lähtudes Transpordiameti ja teiste tarbijate nõuetest ehitusmaterjali kvaliteedile. Töös esitatavad järeldused on abiks kohalikele omavalitsustele ehitusmaavarade kaevandamisega seotud seisukohtade kujundamisel ning ettevõtetele üldgeoloogilise uurimistöö ning geoloogilise uuringu lubade taotlemiseks.
Kontakt
Janne Tamm
Vanemgeoloog
