„Kui varem oli Eesti aluskorra uurimisel peamine rõhk rauamaagi-ilmingutel ja sulfiidsel maagistumisel, siis viimaste uuringute valguses on nii maagistumise tekkelugu kui ka nendega kaasnevate elementide spekter oluliselt kirjum. Samuti leidis kinnitust see, et tänapäevaste meetoditega on võimalik juba uuritud puursüdamikest teha uusi avastusi,“ selgitas Eesti Geoloogiateenistuse maavarade osakonna vanemgeoloog Siim Nirgi.
Digi- ja rohepöördest tulenevalt on muutunud olulisemaks sellised maapõues leiduvad elemendid, mida kasutatakse näiteks taastuvenergeetikas ja akutehnoloogiates. Maailmas on geopoliitiline olukord muutunud ning Euroopa majanduslik julgeolek koos kriitiliste toormete kättesaadavusega on ka Eesti huvides. „Maapõueuuringute võtmes tähendab see, et paari tuntud põleva maavara asemel tuleb otsida uusi leiukohti kümnetele varem vähem huvi pakkunud elementidele. Arvestades Eesti kristalse aluskorra tekkeloo seost Lõuna-Soome ning Rootsi Bergslageni aladega, on põhjust otsida nendel aladel leiduvaid toormeid ka meie maapõuest. Viimati pöörati riiklikul tasemel kristalse aluskorra kivimitele tähelepanu enam kui 30 aastat tagasi, ent vahepeal on muutunud nii uuringumeetodid kui ka ühiskonna nõudlus toormete järele,“ lisas Siim Nirgi.
Maavarade süsteemseks uurimiseks kristalsetes kivimites koostati Eesti Geoloogiateenistuse initsiatiivil uuringute teekaart, mis sõnastab hetkeolukorra, seletab lahti geoloogilised eeldused ning paneb paika üldise tegevuskava, mida tuleb edasistel uuringutel järgida.
Eesti kristalse aluskorra potentsiaalsete maavarade otsingud ja uuringud keskenduvad maavaradele, mille leidmine Eestist on sama tõenäoline, kui samasuguse aluskorraga Fennoskandia maagistumisprovintsides. Lähtudes 2021. aasta Põhjamaade geoloogiateenistuste aruandest, mis kirjeldas digi- ja rohepöördeks vajalike strateegiliste tehnoloogiliste metallitoormete, aga ka teiste suure majandusliku tähtsusega maavarade leviku potentsiaali Põhjamaades, on Eesti kristalse aluskorra geoloogilisest ehitusest tulenevalt põhjendatud järgmiste metallide otsingud ja uuringud: vismut, koobalt, indium, nikkel, liitium, tantaal, nioobium, hõbe, volfram, kuld, vask, haruldased muldmetallid ja plaatina grupi metallid.
Kavandatavad tegevused on järjestatud etappideks, mis jagunevad kahte alamteemasse: aluskorrakivimite petrograafilis-geokeemiline analüüs ning struktuurigeoloogia ja geofüüsikaliste väljade analüüs. Praeguseks on Eesti Geoloogiateenistus teinud algust juba esimeste etappidega, mille käigus digitaliseeritakse aluskorrakivimite geokeemiline ja mineraloogiline andmekogu, analüüsitakse ja interpreteeritakse andmeid ning skaneeritakse perspektiivsete puursüdamike keemiline ja mineraloogiline koostis.
Täiendav info:
Siim Nirgi
Tel: 5332 1856
E-post: [email protected]
