Eesti Geoloogiateenistus alustab koos partneritega Uljaste ja Sonda piirkonnas välitöid

Esimene välitööde etapp algas 28. septembril. Selle käigus kogutakse maapinna uurimiseks liiklusmürast ja muust inimtekkelisest tegevusest tulenevate seismiliste signaalide peegeldusi geoloogilistelt piirpindadelt. Seismilisi signaale ehk väga väikeseid peamiselt inimeste põhjustatud maavärinaid kogutakse kahe nädala jooksul kuni 9. oktoobrini. Maastikul tähendab see seda, et kahel 7 km pikkusel liinil paigaldatakse pinnasesse iga 50 tagant väikesed umbes 15 cm pikkused sensorid. Sensorid ulatuvad umbes labidasügavusele pinnasesse ja pärast sensorite eemaldamist jääb pinnas samasuguseks nagu varem.

Teises etapis teostatakse drooniga raskuskiirenduse mõõtmisi. See mõõtmine annab teavet kivimite tiheduste erinevuste kohta. Droonimõõtmised toimuvad olenevalt ilmast kahe nädala jooksul aprillis 2027. Teadustöödeks ehitatud droon on suurem kui igapäevases kasutuses olevad lennuvahendid ning kaalub koos mõõteseadmega umbes 97 kg. Tööde käigus lähtutakse kõigist kehtestatud reeglitest ja piirangutest. Lendamise eeldatav piirkond on Uljaste küla läheduses, kuid täpne plaan koostatakse lähtuvalt mõõtmiste hetkel kehtivatest lennupiirangutest.

Mõlemad geofüüsikalised tehnoloogiad on uuenduslikud ning neid arendatakse Euroopa Horisondi programmist rahastatud Dexplore teadusprojektis. Projekti eesmärk on arendada uudseid meetodeid maagiotsinguteks kuni 800 m sügavuselt. Geofüüsikalisi töid viivad koostöös Eesti Geoloogiateenistusega läbi Hispaania teadusarendusettevõtted TerraDat ja Xcalibur ning kaasatud on ka Taltechi teadlased.

Välitööd kulmineeruvad järgmise aasta kevadel vahemikus veebruarist kuni maini, mil planeeritakse 1-2 süvapuuraugu rajamist kuni 850 m sügavusele maapõue. Puurimiste eesmärk on saada uut kivimmaterjali ning struktuurgeoloogilist teavet. Puuraukudes viiakse läbi ka geofüüsikalised sondeerimised. Puursüdamikud viiakse edasisteks uuringuteks Arbavere uurimiskeskusesse. Eelduslik puurimiste asukoht on Nüri küla piirkonnas, kuid lõplik plaan täpsustub geofüüsikaliste tööde ja modelleerimise käigus. Puurimised ei ole ohtlikud põhjaveele, sest tööde käigus välditakse erinevate põhjaveehorisontide segunemist. Abiainetena kasutatakse ainult keskkonnale ohutuid materjale, näiteks savi. Pärast uuringute lõppu suletakse puuraugud keskkonnale ohutul viisil vastavalt kehtivatele nõuetele. Puurimisi rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu.

Miks on Uljaste-Sonda piirkond geoloogiliselt huvitav?

Uljaste–Sonda piirkond on geoloogiliselt huvipakkuv, sest piirkonna kristalse aluskorra kivimites on varem leitud mitmete metallide, sealhulgas vase, plii ja tsingi tavapärasest kõrgemaid sisaldusi. Esineb ka nikli, hõbeda, molübdeeni, koobalti ja teiste metallide anomaaliaid. Seni ei ole aga piisavalt teada, kuidas ja millal need maagistumisnähtused tekkisid ning kui ulatuslikud need on.

Piirkonna teeb eriliseks ka selle geoloogiline ehitus. Uljaste–Sonda ümbruses ulatuvad kristalse aluskorra struktuurid ülejäänud piirkonnast kõrgemale, moodustades settekivimite alla mattunud piklikke künkaid, mida tänapäevases maastikus näha ei ole. Ühe peamise tõlgenduse järgi on tegemist kulutusele vastu pidanud jäänukmägedega. Nende säilimisele on tõenäoliselt kaasa aidanud piirkonnas leiduvad väga kvartsirikkad ja kulutusele vastupidavad kivimid. Piirkonnale iseloomulikke magnetanomaaliaid põhjustavad muu hulgas kivimites leiduvad raudsulfiid pürrotiit ja magnetiit.

Uljaste struktuuride uurimise ajalugu ulatub 1930. aastate algusesse, kui põlevkiviuuringute käigus avastati piirkonnas ebatavaline settekivimite lasumus. 1950. aastate lõpu geofüüsikalistes uuringutes tuvastati kõrvalekaldeid gravitatsiooni- ja magnetväljas ning 1966. aastal rajati Uljaste struktuuri esimesed kristalsesse aluskorda ulatuvad puuraugud. Seni kõige ulatuslikum Uljaste–Sonda struktuuride varasem uuring valmis 1977. aastal geoloog Väino Puura juhtimisel.

Viimastel aastatel on piirkonda täiendavalt uuritud Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli RESTA20 projekti käigus, mille käigus tuvastati Nüri küla ümbruses tugev magnetanomaalia, mida varasematel aerogeofüüsikalistel kaartidel selgelt ei kajastu.

Kontaktid:
Johannes Vind [email protected]
Tiit Kaasik [email protected]