Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles, et uued puhtad energiaallikad on alati tervitatavad. „Just kütmiseks on Soome ja Rootsi olnud teenäitajad ja neist tasub inspiratsiooni võtta. Eesti maapõues nii palavaid uudiseid pole kui Islandil, aga uusi teadmisi, oskuseid ja katseid on vaja ka siin. On meilgi eeliseid, kasvõi see, et meil pole maavärinaid. Ja 40 kW rohelist energiat iga ilmaga on juba päris hea argument näitamaks, et potentsiaali on,“ märkis Sutt.
Arbavere katsejaama keskne tehnoloogiline uuendus on koaksiaalse toru süsteem, mille puhul liigub põhjavesi mööda toru keskosa ülespoole, annab soojusvahetis ära oma soojuse ning seejärel liigub põhjavesi tagasi toru välimisest osast maa alla ja kivimitest saadud maasoojusenergia abil taas soojeneb.
EGT maapõueenergeetika osakonna juhataja Helena Gailan sõnul on Arbavere katsejaam oluline samm sügava maasoojusenergia rakendamise suunas Eestis. „Koaksiaaltoru tehnoloogia kasutamine on Eestis esmakordne ja annab meile võimaluse hinnata selle lahenduse toimivust ning energiatõhusust siinsetes geoloogilistes tingimustes. Katsejaam võimaldab meil saada teadmisi, mis on vajalikud maasoojusenergia laiemaks kasutuselevõtuks Eestis,“ ütles Gailan.
Selline suletud tsükliga süsteem erineb enamlevinud maasoojussüsteemidest, kuna plasttorudes ringleva soojakande vedeliku asemel kasutatakse siinses puuraugus pidevalt ringlevat põhjavett ja selline tehnoloogia on seetõttu keskkonnahoidlikum ning efektiivsem, kuna kaod soojusenergia ülekandel on väiksemad. Sügavate soojuspuuraukude kasutamine võimaldab rajada vähem puurauke vajaliku soojusenergia saamiseks, mis on eriti oluline tiheasustusaladel, kus vaba maapind on piiratud.
Arbavere katsejaamas paiknev süsteem kasutab soojusallikaks põhjavee abil edasi kanduvat maasoojusenergiat. Süsteemis pumbatakse põhjavesi toru keskosa kaudu üles, suunatakse läbi soojusvaheti ning seejärel tagasi puurauku, kus vesi allapoole liikudes taas soojeneb. Puurimise järgselt mõõdeti veetemperatuuriks 20 °C, mis on Eesti tingimustes hea tulemus. Puuraugu projekteeritud soojusvõimsus on 40 kW, hoonetes on temperatuuri tõstmiseks paigaldatud kolm maasoojuspumpa ning ühte hoonesse jahutussüsteem.
Projekti raames loodi ka madalatemperatuuriline kaugküttevõrk koos jahutussüsteemiga, mille abil testitakse uudset 5G-tehnoloogial põhinevat lahendust Eesti Geoloogiateenistuse teadusmaja ja puursüdamike hoidlate kütte- ja jahutusvajaduste katmiseks. Süsteem teenindab ligikaudu 1000 m² hoonepinda. Projekti kogumaksumus on 1,1 miljonit eurot (+km), millest 60% moodustas puuraugu rajamine ning 35% soojuspumpade, trasside ja automaatikasüsteemide paigaldus. Puurimistööd teostas OÜ Inseneribüroo Steiger koostöös Soome ettevõttega QHEAT. Trasside ja seadmete, sh soojuspumpade paigalduse ja automaatikatööd viisid läbi Coron OÜ, AindPRO ja K&S Torutööd.
Maasoojusenergia lahenduste kasutamine Eestis on viimastel aastatel kiiresti kasvanud - ainuüksi 2024. aastal rajati juurde üle 1500 uue soojuspuuraugu. EGT hinnangul on maasoojusenergia üks võtmetehnoloogiaid, mis aitab tagada Eesti soojusvarustuse sõltumatuse fossiilkütustest. „Koos hoonete energiatõhususe tõstmise ja küttesüsteemide uuendamisega on maasoojusenergia kasutamine võimalus vähendada nii energiatarbimist kui ka kulusid,“ lisas Gailan.
