16.–18. septembril Saimaa UNESCO Global Geopargis toimunud 18. Euroopa geoparkide konverents tõi kokku üle 430 osaleja Euroopast ja mujalt maailmast. Eesti Geoloogiateenistust esindasid konverentsil teadusnõunik Alvar Soesoo ja Sigrid Hade.
Eestist osales kokku kaheksa geoparkide ja piirkondliku arengu teemadega seotud spetsialisti. Lisaks EGT esindajatele kuulusid delegatsiooni kolm arendusjärgus oleva Loode-Eesti geopargi algatuse esindajat ning kolm Peipsi Koostöö Keskuse esindajat.
Kahe konverentsipäeva jooksul peeti üle 50 suulise ettekande ning toimusid posterettekanded, töötoad ja arutelud. Programmi oluline osa oli GeoFair, kus eri riikide geopargid tutvustasid oma piirkondi, haridusprogramme, turismilahendusi, tegevusi ja kohalikke tooteid.
Konverentsil anti viiele uuele geopargile üle UNESCO Global Geoparki sertifikaat. Huvi uute geoparkide loomise vastu püsib suur: järgmisesse hindamisringi on esitatud 14 taotlust.
Praegu kuulub UNESCO ülemaailmsesse geoparkide võrgustikku 241 geoparki 51 riigis. UNESCO geopargi eesmärk on ühendada rahvusvahelise tähtsusega geoloogiline pärand piirkonna looduse, kultuuri, hariduse, turismi ja kohaliku ettevõtlusega. Seega ei ole geopark üksnes geoloogiliste vaatamisväärsuste kogum, vaid ka kohaliku koostöö ja kestliku arengu mudel.
Toimiva geopargi loob kohalik koostöö
Eesti delegatsioonile pakkusid suurt väärtust kohtumised ülemaailmse geoparkide võrgustiku juhtide ja pikaajaliste praktikutega. Global Geoparks Networki president professor Artur Sá jagas Eesti esindajatega soovitusi geopargi ülesehitamise, kohalike kogukondade kaasamise ning UNESCO nõuetele vastava organisatsiooni pikaajalise toimimise kohta. Kohtumistest jäi kõlama ka sõnum, et Eesti algatused on ülemaailmsesse geoparkide võrgustikku väga oodatud.
„Saimaal sai eriti selgeks, et edukas geopark ei sünni ainult heast geoloogiast. Geoloogia on vundament, kuid toimiva geopargi ehitavad üles kohalikud inimesed, omavalitsused, ettevõtjad, koolid ja teadlased üheskoos. UNESCO märgis ei ole eesmärk omaette – selle taga peab olema reaalselt toimiv koostöövõrgustik, mis annab piirkonnale uusi võimalusi,“ ütles Eesti Geoloogiateenistuse teadusnõunik Alvar Soesoo.
Konverentsi viimasel päeval tutvusid osalejad väliretkedel Saimaa järvistu ja geopargi vaatamisväärsustega. Näha sai, kuidas üksikud geoloogilised ja loodusobjektid seotakse terviklikuks looks ning kuidas toimivad külastajate suunamine, infomaterjalid, giiditeenus, kohalik ettevõtlus ja koostöö omavalitsustega.
Eesti delegatsiooni jaoks oli oluline õppida lisaks sellele, mida geopargis näidata, ka seda, kuidas geoparki organisatsiooniliselt juhtida ja igapäevaselt toimivana hoida.
Lappeenranta näitas, kui tähtis on geopargi edukuse jaoks kogu piirkonna osalus. Tugev ülikool, hea taristu ning aktiivsed kohalikud inimesed ja organisatsioonid loovad eeldused, et geoloogia, loodus, kultuur, haridus, turism ja ettevõtlus saaksid üksteist toetada.
Praktiline kogemus Salpausselkä geopargist
EGT geoparkide nädal algas juba enne Lappeenranta konverentsi. 13.–15. septembril külastasid teenistuse esindajad Salpausselkä UNESCO Global Geoparki, kus tutvuti matkaradade ja geoloogiliste objektide, geopargi juhtimismudeli ning omavalitsuste ja kohalike ettevõtjate koostööga.
Külastuse eesmärk oli saada praktiline ülevaade UNESCO geopargi igapäevasest toimimisest ning sellest, kuidas tutvustada geoloogilist pärandit külastajatele arusaadavalt ja köitvalt.
„Eestis on väga tugev geoloogiline pärand ja palju lugusid, mida maailmale rääkida. Järgmine samm on panna geoloogia, kohalik kultuur, turism, haridus ja ettevõtlus ühiselt tööle. Salpausselkä ja Saimaa kogemus näitas, et seda saab väga hästi teha ka Põhja-Euroopa tingimustes. Selleks peab aga kohalik kogukond ise geoparki tahtma ja selle arengusse panustama,“ rääkis Soesoo.
Tema sõnul ei peaks Eesti kopeerima mõne teise riigi geopargi mudelit, vaid leidma kohalikele oludele sobiva lahenduse. „Rahvusvaheline kogemus kinnitab ka seda, et riikide geoloogiateenistustel on geoparkide arendamisel oluline roll,“ lisas Soesoo.
Eesti loob geoparkide arendamiseks süsteemsemat raamistikku
Eesti Geoloogiateenistus on viimase aasta jooksul geoparkide teemaga järjest aktiivsemalt tegelenud. EGT eestvedamisel on algatatud Eesti UNESCO geoparkide komisjoni loomine. Selle eesmärk on koondada riigiasutuste, kohalike algatuste ja teiste organisatsioonide teadmised ning luua võimalike tulevaste UNESCO geoparkide arendamiseks süsteemsem raamistik.
Samal ajal viib EGT ellu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projekti, mille käigus tutvustatakse Eestis UNESCO geoparkide kontseptsiooni, analüüsitakse teiste riikide kogemusi, arendatakse koostöövõrgustikku ja toetatakse kohalike geopargialgatuste edasiliikumist.
Üks kaugemale jõudnud algatusi on Loode-Eesti geopark, mida arendab Lääne-Harju Koostöökogu koos piirkonna partneritega. Loode-Eesti pakub geopargi loomiseks tugevat geoloogilist ja looduslikku alust: piirkonda iseloomustavad Balti klint, Pakri saared ja pankrannik, Neugrundi meteoriidikraater, arvukad rändrahnud ning mitmekesine loodus- ja kultuuripärand.
Saimaa konverentsilt ning Soome geoparkidest saadud kogemusi kasutatakse EGT edasises geoparkide-alases tegevuses, KIKi toetatud projekti elluviimisel ning koostöös Eesti geopargialgatuste ja teiste partneritega.
