Eesti mereala ja ranniku keskkonnaalane ja majanduslik olulisus on viimastel aastakümnetel järsult suurenenud. Üha kasvav huvi rannaala kasutusele võtmiseks on süvendanud vajadust usaldusväärsete alusandmete järele. Arvestades kasvavat vajadust rannaala geoloogiliste andmete järele ning lähtudes Euroopa Liidu direktiividest tulenevatest ülesannetest ja vajadustest, täiustati käesoleva uuringu raames oluliselt senist rannikuseire metoodikat. Eelvalitud seirealadel teostati lisaks laialt kasutatud maismaalt lähtuvate kõrgusprofiilidele ka esmakordselt rannikualade geofüüsikalisi mõõdistamisi, mis võimaldavad koguda andmeid oluliselt efektiivsemalt ning suuremal alal ja mahus. Rannikualade geofüüsikalistel mõõdistusandmetel põhinevad teemakaardid ja andmemudelid võimaldavad teha senisest tõhusamaid otsuseid ranna ja merealade pikaaegseks planeerimiseks, ennetamaks ranna ja mereala kasutusega seotud riske (sh. ranna erosiooni, sadamate ja laevateede ummistumist jne.).
Uuringu käigus mõõdistati maismaalt lähtudes 11 seirealal kõrgusprofiilid kasutades RTK-GPS meetodit: Aegna, Harilaiu, Järve-Mändjala, Kakumäe, Naissaare (sadama), Narva-Jõesuu, Pirita, Ruhnu, Tahkuna, Tareste ja Valgeranna. Täiendavalt teostati neist 7 seirealal (Harilaiu, Järve-Mändjala, Kakumäe, Naissaare (sadama), Narva-Jõesuu, Tareste ja Valgeranna) esmakordselt ka veealuse rannanõlva geofüüsikalised uuringud, kus kasutati setteprofilaatoreid ja külgvaate sonarit setete leviku ja koostise määramiseks.
Valminud aruande leiab keskkonnaseire andmekogust KESE
