Üheks peateemaks oli Euroopas rohepöördest ja süsinikneutraalsuse poole liikumisest tulenev kiiresti kasvav vajadus erinevate metallide järele. Vajavad ju järjest suuremas koguses mitmesuguseid haruldasi metalle nii energia salvestamine, tuulikud ja päikesepaneelid, kui ka muud igapäevaseks saanud tehnoloogilised lahendused. "Osaliselt saab ja tuleb seda kasvavat metallide vajadust katta taaskasutuse ja ringmajandusega, kuid kui me soovime rohepöördega tegelikkuses võimalikult kiiresti edasi liikuda, siis on kindlasti vajalik ka uurida, milliseid metalle meie maapõu ja merepõhi sisaldab," selgitas Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.
"Venemaa invasioon Ukrainas näitab, et me peame Euroopas kiiresti vähendama sõltuvust naftast ja gaasist ning samuti Venemaa metallitoormest. Põhjalikum teadmine, mida Eesti maapõu täpsemalt sisaldab, võimaldab meil teha tulevikus targemaid otsuseid, kas ja mida tasub kaevandama hakata. Soome kogemus näitab, et maapõues leiduva põhjalik uurimine ja kaardistamine loob ühiskonnas olulist lisandväärtust. Erinevate haruldaste metallide kaevandamine toetab Soomes nii innovatsiooni, eksporti kui ka kohalikku tööstust. Näiteks on Soomel olemas riiklik strateegia „National Battery Strategy 2025“, et suurendada Soome võimekust erinevate energiasalvestuse võimekuste osas. Kuna Eestis on viimastel aastakümnetel maapõue väga vähe uuritud, on meil põhjanaabritelt palju õppida,“ lisas Sirli Sipp Kulli.
