Eesti Geoloogiateenistusel on kanda oluline roll Eesti maapõue valdkonna arendamisel. Selleks, et saaksime omalt poolt parimal moel toetada valdkonna arengut, soovime omada regulaarset ülevaadet, milline on Eesti elanike teadlikkus maavaradest, nende kaevandamisest ja potentsiaalist ning maavarade uurimise ja kaevandamisega seotud teemadest.
Oleme kahel viimasel aastal Kantar Emori omnibussi raames uurinud inimeste teadlikkust ja hoiakuid ning võrreldes 2017. aasta Keskkonnaministeeriumi uuringu tulemustega, mil hindas oma kursisolekut Eesti maavarade uurimise teemadega heaks või väga heaks 5% vastanutest ja halvaks 87% elanikest, on muutused teadlikkuse osas olnud positiivsed. 2021. aastal hindasid oma kursisolekut väga heaks või heaks 31% Eesti elanikest.
Üle kahe kolmandiku elanikest pidas oluliseks, et maavarade kasutamise mõju keskkonnale, majandusele ja sotsaalsfäärile tuleb senisest rohkem uurida. Vaid 2% elanikest arvasid, et võimalikku mõju tuleb senisest vähem uurida. Kõige olulisem on Eesti elanike arvates uurida ehitusmaavarade, põhjavee, põlevkivi ja maapõuesoojuse kasutuselevõtu võimalusi. Tulevikumaavarade, sh fosforiidi ja argilliidi, vastutustundlikku kaevandamist Virumaal 10-20. aasta pärast toetavad ligi pooled Eesti elanikest ning ei toeta 28% elanikest.
Uuringu kokkuvõte: Eesti elanike teadlikkus ja hoiakud maapõue valdkonnas 2021.
