Ehitusuudised kajastavad EGT poolt loodud graptoliitargilliidi juhendit, millest saavad eelkõige kasu ettevõtted, kellel oma põhitegevuste raames võib aeg-ajalt Põhja-Eestis tekkida olukordi, kus maapõuest eemaldatavad kivimid sisaldavad graptoliitargilliidi kihti.
Eesti Geoloogiateenistus (EGT) töötas koostöös Tartu Ülikooli arendusprorektori ja keskkonnateadlase Erik Puuraga välja juhendi, mis koondab senise parima praktika ning avab tausta, kus graptoliitargilliit esineb, kuidas seda ära tunda, missugused ja millest tingitud on tervise- ja keskkonnaohud ning kuidas tuleks argilliiti käidelda.
„Meie poole on pöördunud mitmed ettevõtted soovituste saamiseks ehitusobjektide rajamisel või pinnasetöödel paljandunud graptoliitargilliidi kihi käitlemise osas, sest teatud oludes võib graptoliitargilliit iseeneslikult süttida või leostuda tekitades olulisi tervise- ja keskkonnaohte. Sellest tulenevalt lõime juhendi, mis lahkab põhjalikult graptoliitargilliidi esinemist, tervise- ja keskkonnamõjusid, probleemide tekke tausta ning soovitusi nende vältimiseks,“ sõnas Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.
"Graptoliitargilliit on õhu ja vee üheaegsel juuresolekul ebastabiilne looduslik materjal, kuid sellegipoolest ei tuleks seda karta, vaid korrektselt käidelda, takistades õhu juurdepääsu argilliidini. Graptoliitargilliit ei põhjusta keskkonnaprobleeme, kui see maapõuesügavusse kiiresti tagasi viia. Et olla igas konkreetses lahenduses kindel, on parimaks viisiks ekspertide poolt ohutusarvutuste tegemine" täpsustas Erik Puura.
Juhendis tuuakse välja, et Põhja-Eestis kuni 6 meetri paksuse kihina lasuva graptoliitargilliidi peamiseks ohuteguriks on tema ebastabiilsus atmosfääritingimustes. Püriidi oksüdeerumine tekitab väävelhapet ja võib viia raskmetallide kandumiseni ümbritsevasse keskkonda. Kuhjadesse paigutatuna võib aga rõhk ning hapniku ligipääs orgaanilisele ainele koos püriidi oksüdeerumisel eralduva soojusenergiaga käivitada isesüttimise. Taolised graptoliitargilliidi isesüttimised toimusid näiteks 1980ndatel Maardu puistangutes. Põlenguid iseloomustab nende väga pikk kestus ning keeruline kustutamise protsess.
Graptoliitargilliidi tekke korral on üldjuhul kolm võimalust: 1) graptoliitargilliidi käitlemine tekkekinnistul; 2) graptoliitargilliidi käitlemine tekkekinnistust erinevas asukohas; 3) graptoliitargilliidi üleandmine jäätmetena vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Käitlemise üldise kuldreeglina tuuakse juhendis välja, et maapõuest eemaldatud ja atmosfääritingimustele avatud argilliit tuleb kahe nädala jooksul toimetada käitlemiskohta ning kasutada täitepinnase komponendina kindlaid ohutusmeetmeid järgides, vältides paigaldamist järskude nõlvade sisse, segades happelisust puhverdavate materjalidega või paigutades selliste materjalikihtide vahele, kattes inertse materjali kihiga, või siis eelpool toodud lahenduste puudumisel kasutada hapnikku mitte läbi laskvaid barjääre. Seejuures on oluline jälgida, et ligikaudu 1 m3 võiks olla see piir, millest väiksema koguse korral piisab käitlemisel iseseisvalt käesoleva juhendi soovituste järgimisest, kuid suurema koguse käitlemine vajaks juba asukohaspetsiifilist eksperthinnangut.
Juhendiga saab täpsemalt tutvuda Eesti Geoloogiateenistuse veebilehel.
