28. X 1933 – 21. VIII 2021
21. augustil lahkus manalateele teenekas Eesti geoloog, Eesti Geoloogia Seltsi auliige, geoloogiadoktor Valter Petersell. Oleme kaotanud suure isemõtleja, kelle mõtteteravus ja kompromissitu nälg uute ja huvitavate maapõueteadmiste järele saatis teda kuni viimaste hetkedeni.
Valter Petersell sündis Valgamaal 1933. aastal ning 1957. aastal lõpetas ta tollase Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiainseneri diplomiga. Lõpetamise järgselt töötas ta geoloogina Venemaa avarustes Tšita geoloogiavalitsuses ja alates 1962. aastast sai tema töökohaks Eesti Geoloogivalitsus, tänane Eesti Geoloogiateenistus, mille katuse alla jäi ta napilt vähemaks kui 60. aastaks. Oma karjääriredelil liikus ta geoloogist kuni osakonnajuhataja ning juhtivgeoloogini, see juures on raske leida valdkonda, millega ta ei tegelenud. Kui otsida tema laiahaardelisusele ühisnimetajat, siis on see geokeemia. Geokeemia oli tema vaieldamatu kirg ning geokeemia küsimused viisid teda graptoliitargilliidist, fosforiidi, põlevkivi, Eesti aluskorra geoloogia ja pinnakatte ning keskkonnageoloogiani. Teda võib pidada Rakvere fosforiidivälja üheks avastajaks. Ta oli üks esimesi, kes hakkas selgitama Eesti pinnaste geokeemia, radooniemissioonide ning biokeemiliste otsingumeetoditega seonduvaid probleeme.
Valter Petersell oli kahtlematult teerajaja, kelle teeneks oli paljude täna laialdaselt kasutatavate lihtsamate ja keerulisemate geokeemia meetodite esmakordne süstemaatiline rakendamine Eesti geoloogilise ehituse ja arenguloo uurimisel. Kuigi tema igapäeva töö keskendus otseselt maavarade uurimise rakenduslikele küsimustele, siis selle kõrval oli tunnustustvääriv ka tema teaduslik tegevus, mille üheks verstapostiks oli geoloogiadoktori kraadi (tollal geoloogia-mineraloogia teaduste kandidaadi) kaitsmine Balti kilbi lõunanõlva metallogeneesist 1976. aastal ja kümned ja kümned teadusajakirjades ilmunud artiklid.
Mitme põlvkonna geoloogide kaasteelise ja õpetajana jääb Valter Petersell alatiseks meelde oma sõbraliku ellusuhtumise ja uskumatu tegutsemistahtega, mis kandis teda läbi kõigi nende aastakümnete. Tema doktoritöö üheks postulaadiks oli, et Eesti maapõues varjab end 2 kuni 4 suurt polümetallide maardlat. Valteril endal jäid need küll leidmata, kuid olgu meil, tema mälestuse kandjatel, vaid töötahet ja sihikindlust nende otsimisel. Just sellist, nagu oli Valter Petersellil!
Meie sügav kaastunne Valteri lähedastele ja kõikidele geoloogidele, kel oli au temaga kokku puutuda.
Puhka rahus Valter, sinu panust ei unustata.
Eesti Geoloogiateenistus
Eesti Geoloogia Selts
Tartu Ülikooli geoloogia osakond
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut
