Uuring keskendub Tallinna–Alutaguse–Jõhvi paleoproterosoikumilisele vööndile, mis on osa Fennoskandia kilbist ning geoloogiliselt sarnane piirkondadega, kus Soomes ja Rootsis leidub mitmeid olulisi metallimaardlaid. See seos viitab, et ka Eesti aluskorras võivad esineda sarnased maardlatüübid.
Kuna Eesti kristalne aluskord paikneb 100–800 meetri sügavusel settekivimite all, ei ole see pinnal nähtav. Selle uurimine põhineb peamiselt puuraukudest saadud kivimmaterjalil ning geofüüsikalistel uuringutel. Käesolev töö koondab esmakordselt ulatusliku hulga ajaloolisi ja uusi andmeid, pakkudes terviklikku pilti piirkonna maavarade potentsiaalist.
„Tulemused näitavad, et Eesti aluskord võib sisaldada seni alahinnatud kriitiliste toormete potentsiaali. See loob aluse sihipärasemaks edasiseks uurimiseks ning aitab paremini hinnata Eesti rolli Euroopa toormete varustuskindluse kontekstis,“ sõnas TalTechi Geoloogia Instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.
Analüüs näitas, et Alutaguse piirkonna kivimites esineb kõrgeid vase, tsingi ja plii sisaldusi ning mitmeid kriitiliste metallide kooslusi, sealhulgas nikkel, koobalt, kroom, molübdeen ja volfram. Tulemused viitavad, et metallide rikastumine on seotud nii magmakivimite kui ka hüdrotermiliste protsessidega ning võib olla võrreldav Põhjamaades tuntud vulkaanilise päritoluga sulfiidsete (VMS) ja skarn-tüüpi maardlatega.
„Tähelepanuväärne on Märjamaa rapakivi massiiv, kus tuvastati haruldaste muldmetallide (REE) sisaldusi kuni 3600 ppm. Haruldased muldmetallid on kriitilise tähtsusega näiteks tuulegeneraatorites, akutehnoloogiates ja elektroonikas, mistõttu viitab see tulemus Märjamaa piirkonna võimalikule strateegilisele väärtusele tulevikus,“ selgitas uuringu üks autoreid, Eesti Geoloogiateenistuse teadusnõunik Alvar Soesoo.
Lisaks näitavad geofüüsikalised andmed, et maavarade paiknemist kontrollivad sügaval paiknevad geoloogilised struktuurid, aidates määratleda uusi perspektiivseid uurimisalasid ning suunata edasisi uuringuid.
Uuring valmis rahvusvahelise teadus-arendusprojekti DEXPLORE raames. Selle projekti põhieesmärgiks on arendada innovatiivseid maavarade otsingumeetodeid, mis sobiksid kuni 600 m sügavusel maapõues asuvate metallide leiukohtade avastamiseks. Projekti elluviimine toetab Eesti kriitiliste toormete üldgeoloogiliste uurimistööde programmi elluviimist ja selle esmased tulemused kinnitavad selgelt uuringupotentsiaali olemasolu ja programmi elluviimise olulisust.
Uuring on avaldatud ajakirjas European Federation of Geologists' journal ning on vabalt kättesaadav.
