Uuringute raames võetakse lähiajal Aru-Lõuna lubjakivikarjääri põhjaservalt katseproove mahus ligi 30 tonni. Pärast puurimisi viiakse toore edasiseks ladustamiseks Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuse hoidlatesse. Seejärel algab toorme täpsem, katseline uurimis- ja arendustöö, mille põhifookuseks on fosfori ja haruldaste muldmetallide koos väärindamine. Eesti Geoloogiateenistuse tehnoloogiaeksperdi Birgit Metsa sõnul on fosfaattoorme väärindamisel maailmas kasutusel mitmeid tehnoloogiaid, kuid ilma täpsustavate uuringuteta ei ole võimalik hinnata, kas need Eesti fosforiidile kohaldatavad on, ning kas on võimalik fosforiiti koos selles leiduvate muldmetallidega majanduslikult kasulikult ja võimalikult väheste keskkonnamõjudega ka kasutusele võtta. „Praegu ei ole maailmas teada ühtegi arvestatavat ja jätkusuutlikku tööstuslikult rakendatud tehnoloogiat, millega saaks majanduslikult kasumlikult eraldada fosforiidist haruldasi muldmetalle,“ selgitas Birgit Mets.
„Teadlaste poolt seni tehtud tööde ja uuringute põhjalikul analüüsil jõudsime me järelduseni, et Eesti fosforiidi väärindamiseks võiksid sobida väävelhappeline või soolhappeline töötlus, ning nende kahe protsessi läbiviimise teostatavusele soovimegi käimasolevate uuringute raames teaduslikult põhjendatud hinnangut hankida,“ lisas Birgit Mets.
Uurimis- ja arendustöö koosneb protsessi modelleerimisest ja hindamisest selle täies ulatuses, alustades kivimi rikastamisvajaduse väljaselgitamisest, fosfori eraldamisest, haruldaste muldmetallide eraldamisest, kui ka kõikide protsessi käigus tekkivate voogude iseloomustamisest, lõpetades teostatavuse eeluuringu ja tehnoloogiliste demonstratsioonidega, mis määravad lõppkokkuvõttes protsessi edasise rakendatavuse ja mille alusel saab täpsemalt kirjeldada protsessi hinnangulist maksumust. Soolhappelise ja väävelhappelise töötluse katsed koos haruldaste muldmetallide eraldamisega viiakse esmalt läbi laboriskaalal (bench scale testing). Kuna laboriskaala katsetuste põhjal saadavad hinnangud pole piisava täpsusega edasiste otsuste tegemiseks, viiakse sarnased katsetused läbi ka suuremal skaalal (pilot scale testing). Eestis vastavat võimekust hetkel ei eksisteeri, seega peetakse läbirääkimisi erinevate välismaiste uurimisasutustega.
„Me algselt soovisime tellida kõik katsed ühelt laborilt, kuid läbirääkimiste käigus selgus, et meie soovitud võimekust viia läbi nii soolhappelise kui ka väävelhappelise töötluse katseid koos haruldaste muldmetallide eraldamisega ühelgi laboril maailmas ei ole. Seetõttu oleme sunnitud tellima teenust mitmelt laborilt osade kaupa. Praegu läbirääkimised erinevate laborite ja uurimisasutustega veel käivad. Arvestades suurt avalikku huvi käimasolevate uuringute vastu avalikustame me pärast lepingute sõlmimist, millise labori käest milliseid teenuseid tellitakse,“ sõnas tehnoloogiaekspert Birgit Mets.
Aru-Lõunas fosforiidikihi peal asuva graptoliitargilliidi osas analüüsitakse ja koondatakse Eesti teadlaste poolt tehtud uuringute tulemused. Samuti testitakse erinevaid meetodeid, et täpsustada keskkonnale võimalikult ohutut ladestamise viisi.
Eesti Geoloogiateenistuse üks ülesandeid on vahendada maapõuealast teavet Eesti avalikkusele ja seega ka tehtavate uuringute tulemused on kõikidele asjahuvilistele kasutamiseks. Uurimis- ja arendustöö lähteülesanne on avalikult kättesaadav olnud alates käesoleva aasta märtsist Eesti Geoloogiateenistuse kirjade registris.
