Uuringute läbiviimiseks kasutati Norra Trondheimi teadus- ja tehnikaülikoolist spetsiaalselt selleks otstarbeks kohale toodud kaasaegset veealust robotit (ROV - remotely operated vehicle), mis võimaldab merepõhja detailset filmimist ja proovide kogumist mitme erineva proovivõtuseadmega. Antud ROV süsteem on analoogne robotiga, mida kasutati äsja Estonia vraki uurimisel ja merepõhjast proovide võtmisel. Geoloogiateenistuse meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja sõnul on Soome lahe merepõhi Läänemeres uurimiseks põnev piirkond. "Kuna Eesti Geoloogiateenistus on hetkel tegemas ülevaadet raua-mangaani mugulate levikust ja tekkest Soome lahes, oli see meie ekspeditsiooni üks põhieesmärke," selgitas ta. Raua-mangaani mugulad on looduslike protsesside tagajärjel moodustunud kemogeensed setendid ning nende moodustumine ei ole seotud inimtekkelise reostusega. Mugulaid leidub Eesti vetes suhteliselt suurtel aladel, kuid nende kontsentratsioon on väga varieeruv. „Saime uuringute käigus merepõhjast veealuse robotiga paarkümmend kilo erinevaid kivimeid ja setteid ning nende uurimine koostöös Taltechi teadlastega annab meile ses osas kindlasti uut infot,“ lisas Sten Suuroja.
Projekti põhikoordinaator Aivo Lepland Norra Geoloogiateenistusest lisas, et peale mugulate nägid uurijad Soome lahe keskel merepõhjas suuri auke. "Nende diameeter on paarikümnest meetrist kuni paarisaja meetrini, ja need on kuni kolm meetrit sügavad. Augud on tekkinud läbi selle, et mere põhjast tulevad üles põhjaveed, mis tekitavad muutusi merepõhjas," kirjeldas ta. Augulaadseid pinnavorme on Leplandi sõnul oluline uurida, sest nende ümbruses elutseb ainulaadne mikroobide koloonia. "Kõige selle koosmõju me uurimegi: mugulaid, merepõhja protsesse, kus vesi tuleb välja, samuti merebioloogiat ja mikroobide tegemisi nende protsesside koosmõjul," selgitas Lepland. Toimunud ekspeditsioon oli jätkuks eelmisel aastal läbiviidud ekspeditsioonile, mille raames koguti esmane andmestik raua-mangaani mugulate levikust Soome lahe Eesti vetes. Mullu kasutati uuringuteks Stockholmi Ülikooli uurimislaeva „Electra“.
Uuringuid rahastas põhiliselt rahvusvaheline Norra-Poola teadusprojekt Arctic SGD: Submarine Groundwater Discharge in a Changing Arctic: Scale and Biochemical Impact.
